Kestlikkus

Taffel jätkusuutlikuma homse nimel!

Taffeli snäkid loovad lõõgastushetki ka kõige üksluisemasse päeva ja toovad rohkelt rõõmu koosviibimistele! Pakume suurepärast maitsenaudingut ja hoolitseme pühendunult selle eest, et Taffeli sõbrad saaksid snäkke tarbida võimalikult vastutustundlikult.

Taffeli krõpsud tulevad kahest tehasest – Lätist Ādažist ning Soomest Ahvenamaalt.

Taffeli tehaste pikk ajalugu on õpetanud meid tootma snäkke väga kvaliteetselt ja efektiivselt. Ka on meie jaoks tähtsal kohal kestlikkus. Nimelt kuulub Taffeli bränd Orkla kontsernile, kelle jaoks on äritegevuse kestlikkus äärmiselt oluline. Töötame järjepidevalt selle nimel, et pakkuda oma brändide tarbijatele järjest jätkusuutlikumaid valikuid.

Kliimamõju

Kas teadsid, et toiduvaldkond annab ligi kolmandiku kõigist globaalsetest kasvuhoonegaasidest? Kuvame iga toote juures selle kliimamõju, et saaksid olla oma toiduvalikutes teadlikum ja toetada globaalsete kliimamuutuste aeglustamist. Meist igaühe panus loeb!  

Kliimamõju arvutamisel kasutame meetodit „hällist väravani“. See tähendab, et liidame kokku toormete, pakendi, nende tehasesse transpordi ja tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist.  

Arvutuste põhjal teame, et suurimat mõju ei avalda pakend või tootmine, vaid toormed. 

Teame, et toitumine, mis tagab üheaegselt nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise, on võimalik. Lisaks tarbitava toidu kliimamõju jälgimisele on ülioluline vältida ka toidu raiskamist. 


Arvutusmetoodika ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Skaala arvestab järgmist:  

  • keskmise põhjamaalase toidutarbimise kliimamõju (ca 2 tonni CO2e aastas); 
  • mõistlik tarbitav päevane toidukogus (ca 1,3kg); 
  • vajadus globaalseid kliimaheitmeid võrreldes 1990. aasta tasemega 50% ulatuses vähendada, et hoida globaalne soojenemine sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires. 

Korduma kippuvad küsimused

Mille alusel väidate, et toode on väikese kliimamõjuga? 

Metoodika kliimamõju arvutamiseks ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Arvestades mõistlikku päevast toidukogust (ca 1,3kg inimese kohta) võimaldaks väikese kliimamõjuga (<2,1kg CO2e / kg) toitude eelistamine viia toidust tulenevad heitmed poole väiksemaks. See läheb kokku globaalse eesmärgiga kliimaheitmeid 2030. aastaks 50% jagu vähendada (võrreldes 1990. aasta tasemega). 

Kas arvestate vaid kliimamõjuga või keskkonnamõjuga laiemalt (veekasutus, liigirikkus jne)? 

Meie skaala ja arvutusmetoodika arvestavad kliimamõju. Oma töös toormete, pakendite, tootmisprotsesside ja toodete arendusega peame silmas ka muid keskkonnaaspekte, aga ühel skaalal kirjeldada oleks seda väga keerukas.  

Mida tähendab toote kliimamõju? 

Kliimamõju näitab, kui palju kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaase ehk kliimaheitmeid konkreetse tootega seoses atmosfääri lendub. Kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat, kuna ei lase maapinnalt tagasi peegelduvat päikesekiirgust läbi atmosfääri, vaid kiirgavad selle tagasi maale. Erinevate toodete puhul on atmosfääri lenduvate kasvuhoonegaaside hulk ja tüüp erinevad. Seetõttu on erinevatel toodetel kliimale ka erinev mõju. Toote kliimamõju kirjeldatakse süsinikdioksiidi ekvivalentideks (CO2e) teisendatud kasvuhoonegaaside kogusega. Skaalal on märgitud selline süsihappegaasi hulk, mis soojendaks kliimat kõigi tootega seotud kasvuhoonegaasidega võrdsel tasemel. 

Kust saate info oma toodete kliimamõju kohta ja kas keegi on selle metoodika ka üle vaadanud?

Liidame kokku toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist. Arvutusmetoodika ja skaala aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE, sama metoodikat kasutab kogu Orkla grupp erinevates riikides.  

Kas suure kliimamõjuga tooteid ei tohiks süüa? Miks te neid üldse toodate? 

Kogu toidulaud ei pea koosnema ainult väikese kliimamõjuga toodetest, kindlasti peab tagama toit meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Toitumist tuleb targalt kombineerida, et saavutada tasakaal, mis tagab nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise.  

Kuidas saab väike plastpakendis smuuti, mille koostises on eksootilised mango ja banaan, olla väikese kliimamõjuga? 

Liidame toodete kliimamõju saamiseks kokku nii toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju. Arvutuste põhjal näeme, et suurimat mõju avaldavad valdavalt toormed, nii pakendi kui transpordi mõju on reeglina väiksem. Kuna smuuti on valdavalt taimne ja suure veesisaldusega, jääb tema kliimamõju alla 2,1kg CO2e ühe kg toote kohta, mida toitude puhul loetakse väikese kliimamõju lävendiks. 

Miks te kõiki tootegruppe sama skaala põhjal hindate?

Kasutame sama skaalat, et võimaldada erinevate toodete kliimamõju võrdlemist kategooriate üleselt. Kui oleksime kategooriapõhised, siis ei tekiks laiemat ülevaadet sellest, millised kategooriad tervikuna on väiksema kliimamõjuga.

Kuidas saab erinevate tootjate toodete kliimamõju võrrelda? 

Oleme teinud arvutused vaid enda toodetele, kuna nende kohta on meil olemas vajalikud andmed. Arvutusi tehes nägime, et valdavalt on suurimaks mõjuallikaks kasutatud toormed. Selle põhjal saame eeldada, et sarnase koostisega tooted on sarnase kliimamõjuga. Üldreegel on, et mida rohkem on toidus taimeset ja mida vähem loomset, seda väiksem on kliimamõju. Samuti mõjutab kliimamõju see, kui on kasutatud sertifitseeritud tooret. Näiteks Rainforest Alliance sertifikaadiga kakao puhul on paremini maandatud võimalikud toorme kasvatamisega seotud keskkonnaalased riskid (metsade raadamine jm). 

Millal on poelettidel vaid väikese kliimamõjuga Orkla tooted? 

Hetkel meil sellist plaani pole. Kindlasti töötame selle nimel, et kõik meie poolt pakutud tooted oleksid toodetud maksimaalselt kestlikult. Seda saame mõjutada läbi koostöö oma toormete tarnijatega, läbi toote- ja pakendiarenduse, läbi oma tootmisprotsesside tõhustamise. Samas peab toitumine tagama meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Soovime pakkuda tooteid, mis vastavad tarbijate ootustele ning samas jääks planeedi taluvuspiiridesse.  

Miks te ei kuva täpset kliimamõju numbrit, vaid annate vahemiku, kuhu toode paigutub? 

Saame oma arvutustes kätte küll numbri mitme komakohaga, kuid ei pea õigeks seda kuvada, sest kliimamõju arvutused on alati pisut ebatäpsed. Näiteks toormete puhul sõltub nende täpne kliimamõju muuhulgas klimaatilistest tingimustest ja pinnase seisukorrast. Tootmisprotsessi puhul mõjutab seda konkreetse partii suurus ja toorme omadused. Transpordi mõju arvestades sõltub see muuhulgas kasutatud kütusest. Selliseid ajas muutuvaid tegureid on iga toote puhul mitmeid, mis tähendab, et kliimamõju on ajas pisut muutuv. Seetõttu pole ka mõistlik tooteid omavahel suure detailsusega võrrelda, vaid olla teadlikud, milliste toodete kliimamõju on väike, milliste oma keskmine ja milliste oma suur.  

Kas Eesti inimeste toitumine on suure kliimamõjuga?

Eesti kohta täpsed uuringud ja andmed toitumise keskkonnamõju kohta puuduvad, mistõttu on ka meie skaalal lävendite (väike, keskmine, suur) määramisel arvestatud keskmise põhjamaalase toitumise kliimamõjuga. Suures plaanis võib öelda, et madala sissetulekuga riikides on toitumise kliimamõju elaniku kohta väiksem kui kõrge sissetulekuga riikides. Samuti esineb arenenud riikides tarbija tasandil rohkem toiduraiskamist, mis muudab toidusüsteemi vähem kestlikuks. Sõltumata võrdlusest teistega on oluline, et iga inimene teadvustaks, et tema toitumisel on keskkonnamõju, mida saab mõjutada läbi teadlikumate valikute.

Kas skaala loomisel on arvestatud ka seda, kui palju toitu raisku läheb?

Skaala loomisel on võetud alguspunktiks keskmise põhjamaalase poolt tarbitud toidu kliimamõju, sõltumata, kas see jõuab kõhtu või prügikasti. Edasi on arvestatud, et 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peab see muutuma poole väiksemaks. Sel juhul annab toidusüsteem teiste sektoritega võrdse panuse kliimaheitmete vähendamisesse määral, mis võimaldaks hoida globaalset soojenemist sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires. Skaala lävendite loomisel on lähtutud sellest, kui palju toitu inimene keskmiselt mõistliku tarbimise juures võiks kaaluliselt päevas süüa ning mis võiks sel juhul olla ühe kilo toidu kliimamõju, et püsida eesmärgi piires. Sellesse ei ole enam arvestatud ruumi täiendavaks toidu raiskamiseks. Seega on väikese kliimamõjuga toodete eelistamine vaid üks samm oma toitumise kliimasõbralikkuse tagamisel. Ülioluline on samaaegselt vältida ka toidu raiskamist. Toodete kliimamõju sisse on arvestatud ka kaod, mis tekivad toormete kasvatamise ja tootmisprotsesside käigus. Tootmiskadude vähendamine on pidev tegevus, mida teeme toote kliimamõju vähendamiseks. 

Kas keskkonnamõju kõrval ei peaks mõõtma ka toodete mõju tervisele? 

Jagame avatult infot meie toodete toitainelise väärtuse ja koostiskomponentide kohta (muuhulgas toote pakendil), et võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid. Ühe mõõdikuga toidu tervislikkust väljendada oleks väga keerukas. Öeldakse, et pole tervislikke ja ebatervislikke toite, vaid tervislik või ebatervislik toitumine ehk pealtnäha tervislike toitude valik võib osutuda tervikuna ühekülgseks ehk ebatervislikuks. Ennekõike on tähtis tasakaal ja erinevate toitude vahekord. Tervise Arengu Instituudi veebilehel toitumine.ee on võimalik tutvuda tervist toetava toitumise põhimõtetega, mida soovitame järgida.

Miks ei kuvata hinnangut „väike, keskmine, suur“ skaalana jookide juures? 

Skaala loomisel on arvestatud sellega, mida keskmine põhjamaalane sööb. Asjakohasema võrdluse saamise huvides on jäetud analüüsist välja kõik joodav (sh piim, kohv, tee, mahl, karastusjoogid, alkohoolsed joogid). Seetõttu ei pea me õigeks anda jookide puhul hinnangut, küll aga saame siiski väljendada nende kliimamõju suurust, kuna arvutusmetoodikas erinevust pole – nii nagu toitude puhul, saame ka jookidel liita kokku mõju, mis tuleb toormetest, pakendist, nende mõlema transpordist tehasesse kui ka tootmisprotsessist tehases.

Toitumine ja heaolu

Allergiad ja talumatused

Allergiate ja toidutalumatuse all kannatavate inimeste toiduvaliku hoidmiseks väldime uute allergeenide toomist oma tehastesse. Allergiku jaoks võib osutuda ohtlikuks juba mikroskoopiline kokkupuude allergeeniga. Kui toote enda koostises allergeene sisaldavaid koostisosasid ei kasutata, kuid neid on kasutatud mõnes teises tootes samadel tootmisseadmetel, jälgime, et vastav info oleks tarbijale kättesaadav ja lihtsalt leitav. Vastavalt kehtivale seadusandlusele on toote koostises sisalduvad allergeenid pakendil rõhutatult esile toodud teistsugust kirjastiili kasutades. Allergeenid, mida võib toode sisaldada läbi kokkupuute teiste toodetega, seadmetega vms, toome esile koostisainete loetelu lõpus ohulausega „võib sisaldada vähesel määral“.

Toodete koostis

Taffeli eesmärk on pakkuda maitsvaid snäkke Eesti tarbijatele, aga sealjuures töötame ka selle nimel, et meie toodete koostis muutuks üha paremaks. Püüame luua uusi krõpsude retsepte nõnda, et neis oleks soola mõõdukal tasemel. Lisaks arendame tooteid, milles on keskmisest vähem rasva. Taffeli Broadway Less-Fat krõpsudes on 36% vähem rasva, kui tavalistes Taffeli kartulilaastudes.

Vegantooted ja taimetoit

Arendades uusi snäkke, kaalume alati võimalust neid arendada vegan- või taimetoitlastele sobivaks kuna taimne või vähese lihasisaldusega toit koormab keskkonda vähem.

Toodete kvaliteet

Suhtume kvaliteetse ja ohutu toidu temaatikasse väga tõsiselt. Meie tooraine kasvatajad, tootjad ja tarnijad peavad kinni pidama rangetest Orkla nõuetest.

Orkla suunised tagavad koostisosade, pakendite ja lõpptoodete ohutu kasutamise. Meie toiduohutus põhineb Orkla Toiduohutuse Standardil (OFSS) ning kõiki meie tootmisrajatisi kontrollitakse regulaarselt lähtudes neist rangetest nõuetest. Taffeli Ādaži ja Ahvenamaa krõpsutehased kuuluvad OFSS auditite järgi juba mitu aastat kõrgeimasse „rohelisse” kategooriasse.

Pakendid ja tooraine

Pakendid

Kartulikrõpsude ja teiste soolaste snäkkide kvaliteedi ja maitse tagamisel on oluline roll kvaliteetsel pakendil. Tähtis on ka pakendite taaskasutamine, mis vähendab jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja säästab ressursse.
Kõik Taffeli krõpsude pakendid on tehtud ühetüübilisest plastist (polüpropüleen) ehk monomaterjalist. See tähendab, et neid on võimalik materjalina ringlusse võtta. Kui paned need omalt poolt peale tühjaks söömist pakendikonteinerisse, oleme koos loonud eelduse, et jäätmekäitleja saaks need ümbertöötlemisele suunata. Nii vähendame vajadust uute loodusest võetud algmaterjalide hankimise järele.

Puhta keskkonna hoidmise ja pakendite kokku kogumise eesmärgil kuulub Orkla Eesti AS MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) liikmete hulka. ETO kaudu oleme üks RP Pakend OÜ osanikke. See mittetulunduslik ettevõte tegeleb pakendijäätmete kogumise, sorteerimise, väärindamise ja edasimüümisega ringlussesse võtu eesmärgil. Selleks on avalikesse kogumiskohtadesse paigaldatud pakendikonteinerid, millesse saab viia oma pakendid, mis kogutakse kokku, sorteeritakse ning hiljem taaskäideldakse.

Toorained

Kartulikrõpsudes on olulisimaks tooraineks kartul, samas on ka suur roll õlil.

Meie tehastes kasutatavad kartulid on kvaliteetsed ja pärinevad valdavalt Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Ādaži tehases on kasutusel ka jätkusuutlikkuse standard – sealsed kartulid omavad ISCC (Rahvusvaheline Jätkusuutlikkuse ja Süsinikujalajälje Sertifitseerimine) sertifikaati.

Hea õli tagab snäkkides unikaalse ja meeldiva maitse ning järjepideva kvaliteedi. Taffeli snäkkides kasutame päevalille- ja rapsiõli.

Keskkond

Jäägid saavad uue elu

Tootmisprotsessis loomupäraselt tekkivatele jääkidele anname uue elu kõrvalsaaduste kaudu:

  • Eraldatud kartulitärklisest valmistatakse poest ostetavat kartulitärklist või läheb jääk biogaasi tootmisse;
  • Tootmiseks sobimatutest väikestest või kahjustatud kartulitest saab metsloomade ja kodusigade sööt;
  • Kartuli toomisjääkidest toodetakse ka biogaasi;
  • Ādaži tehases kasutatud õlist toodetakse biodiislit;
  • Tootmises säästetud soolaga toidetakse loomaaia loomi, kes vajavad oma toidus täiendavat soola. Samuti läheb soola ülejääk talvisel ajal teede hoolduseks.
  • Taffelil on Soomes ka oma veepuhastusjaam. Kui kasutatud vesi on puhastatud, saab seda uuesti kasutada koorimata kartulite pesemiseks. Umbes 10–15% Ahvenamaa tehase kasutatud veest taaskasutatakse. Eesmärk on suunata tulevikus pärast puhastamist vesi ka põllumajandusse kastmiseks.

Inimesed ja ühiskond

Anname paljudele inimestele tööd ja peame oma töötajate heaolu väga oluliseks. Vastutame nende tervise ja ohutuse eest ning jälgime, et austataks kõiki inimõigusi sh sõnavabadus, organisatsioonivabadus ja õigus õiglastele töötingimustele. Viime läbi põhjalikke töötajate rahulolu-uuringuid ja lähtuvalt tulemustest koostame tegevusplaanid murekohtade leevendamiseks. Igal aastal teeme suuri investeeringuid oma töötajate erialateadmiste, tööohutusalaste ning juhtimisoskuste arendamisse. Peame oluliseks psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna kujundamist, mistõttu koolitame töötajaid üles ehitama ka häid omavahelisi suhteid, lahendama efektiivselt töökeskkonnas tekkivaid konflikte ning ennetama töökiusamist.

Toetame ühiskonda projektide, sponsorluse ja heategevusega. Orkla Eesti on aastaid andnud tuge paljudele eri valdkondade projektidele ja sündmustele. Taffeli bränd on korduvalt pannud õla alla muusika- ja kultuuriüritustele ning noorte spordile.